Werrengue
Werrengue´t kasutatakse Colombia tarbekunstis täiesti ainulaadsel viisil. Antropoloogid usuvad, et see traditsioon on Aafrika päritolu. Tänapäeval tegelevad sellega peamiselt Wounaani ja Embera põliskogukonnad. Nende elukohaks on vihmametsad Chocó piirkonnas, kus on ka suurim Aafrika diasporaa Colombias. Keerukad võtted nõuavad suurt täpsust ja tulemus võimaldab lõnga punuda niivõrd tihedalt, et valmistatud korvidega saab isegi jõest vett tuua.
Kõik värvid on loodusliku päritoluga. Werrengue loomulik värv on valge. “Puchicama” on üks värvimiseks kasutatavatest taimedest; kui see kantakse werrenguele ja maetakse 4-ks tunniks, saadakse must värv. Kui aga keeta, on tulmuseks punane.
Fique
Fique on Andide põlistaim. Kuigi Colombia on maailma olulisim fique kasvataja, on oluline on hoopis see, et selle viljelemine ei ole industrialiseeritud – andes tööd ja leiba ligikaudu 70 000- le taluperekonnale. Fiquel on samuti oluline koht paljude põlisrahvaste kosmoloogilistes teadmusvõrgustikes. Fique kuulub agaavide alamperekonda ja Mehhikos pruulitakse sarnastest liikidest tequilat. Colombias on taimel palju kasutusalasid, alates tarbekunsti esemetest kuni kohvi- ja kakaoubade kottideni. Tänu vastupidavusele seotakse sellest tehtud nööriga karjamaadel lehmi.
Caña Flecha
Caña flecha sarnaneb välimuselt suhkrurooga, kuid on veidi peenem. Zenú indiaanlased, kes elavad Colombia Kariibi mere rannikul asuva Sinú jõe kallastel, olid caña flecha kasutamises kuulsad juba enne koloniaalajastut. Taime pruugitakse ka mitmel muul otstarbel: taime õitsemise järel kasutatakse selle varsi aialipikutena; õieotsikut kalapüügi noolte jaoks; kõrva kasutatakse kodus loodusliku erksate värvidega dekoratiivse elemendina. Bagass antakse loomadele söödaks, kui rohi on napikene, ning mõned omistavad sellele ka diureetilisi ravivõimeid. Legendaarsed vueltiao kaabud ja muud tarbekunsti esemed valmistatakse lehtede kesksoonest saadud kiust.
Kiud on kas valged või kaneelikarva ja neid toonitakse kasutades looduslikke taimseid ning mineraalseid värvaineid. Kiud keedetakse savipottides värvainetega kolm korda ja saadakse peamiselt järgmised värvid: must, pruun, punane, kollane ja roheline.
Iraca
Nagu kõikidel meie looduslikel materjalidel, on ka iraca'l pikk ajalugu. Erinevate põlisrahvaste keeles kutsutakse iracat: jipijapa, toquilla, lucaina, lucua, palmiche, cestillo, nacuma, irahorcado, murrapo, alagua … . See on metsik taim, millel on kiuline ja peenike vars ning lehvikukujulised lehed, millest igaüks koosneb 6–11-st osast. Noor, avamata leht meenutab suletud lehvikut. Selle südamik on painduv, tugev ja vastupidav, mistõttu kasutatakse seda erinevate kaabude (nt nn Panama stiiis kaabu) valmistamiseks. Huvitav on see, et väga noored lehed, mida kutsutakse nacuma, on söödavad - nende maitse sarnaneb sparglile.