Eelistame looduslikke kiude mitte ainult nende keskkonnasõbralikkuse, vaid ka loomuliku ilu tõttu. Nende pind on meeldiv katsuda ja nad paitavad pilku.

Looduslikes kiududes peegelduvad taimedes leiduvad keerukad, isekorduvad geomeetrilisid mustrid, mis loovad hüpnotiseerivaid rütme. Neid mustreid nimetatakse sageli “fraktaalideks”, mis tuleneb ladina keelest ladinakeelsest sõnast "fractus", mis tähendab "katki".

Põlisrahvaste tarbekunstis tähendab natuke “katki” geomeetriline muster või veidi ebakorrapärane kuju "ava", või õieti “avanemist” - ust maagia maailma. Tähelepanuväärsel kombel paistavad ka Eesti parima tarbekunstniku Adamson-Ericu looming tihti silma tibake maagiliselt nihkes vormide ja joonte poolest.

Selles kollektsioonis lõimuvad Eesti kirivöö mustrid Wayuu põlisrahva pärimusoskustega. Mõlemad kultuurid armastavad hüpnootiliste rütmidena pulseerivaid geomeetrilisi mustreid – Wayuude keeles "kanas".

Väärib tähelepanu, et kasutatud on keskkonnasõbralikku lõnga. Kuigi Wayuud tarvitasid vanasti metsikut puuvilla ja muid kohalikke looduslikke kiude, on tänapäeval peamiseks materjaliks akrüüllõng, mille tootmine on aga loodusele tõsiselt koormav.

Ivana kujundatud ja koostöös Wayuu tarbekunstnikega heegeldatud keskkonnasõbralikust lõngast kotid on esimesed omalaadsed. Loodetavasti pöördutakse üha rohkem tagasi looduslike kiudude või siis muude keskkonnasõbralike materjalide juurde.